Urmas sisask biography for kids
Home / Celebrity Biographies / Urmas sisask biography for kids
He continued in the composition class of René Eespere at the Tallinn State Conservtoire, from which he graduated in 1985.
Since 1985, his activities had been connected with small Estonian town Jäneda, where he worked as the artistic director of the local culture house (until 1998), as a music teacher and leader of various music collectives, Jäneda chamber choir among them, until 2000.
Human being is born of stars and becomes to stars as well. Muusikatähetornis tegi ta astronoomilisi vaatlusi ja korraldas arvukalt loeng-kontserte. aastal.
Alates 1985. They can be used for non-commercial purposes referring to the author (when specified) and source (Estonian Music Information Centre).
Urmas Sisask
09.09.1960 Rapla – 17.12.2022
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1986
Eesti Astromuusika Ühingu asutajaliige 1993
Eesti Astronoomiahuviliste Ühenduse Ridamus asutajaliige 2003
13,7 miljardit aastat tagasi loodi universum armastusega.
Tema tähistaevaga seotud loomingut kujundas kaks erinevat meetodit. Šamaanitrummi või klaverit mängides astus helilooja sageli ka ise oma teoste ettekannetel üles. Samuti peegeldub tema teostes euroopa vaimuliku muusika traditsioon alates gregooriuse laulust ja rangest kontrapunktist ning lõpetades luterliku koraaliharmooniaga. Sisaski loomingusse kuulub rohkesti vaimulikku muusikat kanoonilistele tekstidele, seahulgas segakooriteosed "Gloria Patri" (1988) "Magnificat" (1990), "Domine exaudi orationem meam" (1989) ja "Misereatur vestri omnipotens" (1990), motetid "Gratias agamus domino deo nostro" ja "Benedictio" (1991), oratoorium"Veni Sancte Spiritus"(2005), "Ikos"(2007) vene õigeusu palveraamatu tekstile, kuus missat jpt.
Sincere emotionality and beautiful melodies have ensured him an audience in Japan, Sweden, Finland, Denmark, USA, France, Germany, Australia and elsewhere in the world. He has created music for nature films by Rein Maran, stage works for children (children’s opera Evil Daughter of the King, musical Karius and Bactus, a verbal-musical performance Krõll) and other stage works (The Last Mountain, 2009).
His most known large-scale works are Requiem in Memory of Those Who Gave Their Life for the Freedom of Estonia for male choir and sypmhony orchestra (1998), Mass No.
3 Estonian Mass for mixed choir, soloists, organ and shaman drum (1992), which is the first mass ever written in Estonian language, and oratorio Pro Patria for mixed choir, soloists and wind band (2003).
Urmas Sisask has gained international recognition primarily with his choral music. Such a scale structure is the melodic and harmonic basis for a large number of his works (eg Gloria Patri).
Astronomical subjects in Sisask’s music are reflected particularly in his instrumental works, for example: three Starry Sky Cycles for piano: Northern Sky (1987), Southern Sky (1995) and Estonian Folk Sky (2004), clarinet concerto Eclipsing Bynaries (1991), piano cycle Zodiac (1994), The Hale Bopp Comet for flute and guitar (1999), The Hjakutake Comet for mandolin orchestra (1996), Violin concerto No.
1 Perseids (1998), based on observations of meteor shower, flute concerto Leonids (2001), The Ikeya Shang Comet for violin, piano and vibraphone (2002) and many others.
In addition to the astronomy, Sisask’s work have been influenced by composer’s interest in shamanistic cultures as well as Estonian runo-songs.
Ta on loonud muusikat Rein Marani loodusfilmidele, lavateoseid lastele (lasteooper "Kuri kuningatütar", lastemuusikal "Sööbik ja Pisik", sõnalis-muusikaline põimik "Krõll") ja muud lavamuusikat ("Viimane mägi", 2009).
Tema loomingunimekirjast võib leida ka muusikat õnnistus- ja tänurituaalide tarbeks ("Tänulaul Päikesele", 1992, "Loits Taanile", 2008).
Sisaski muusika püsitunnusteks on ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika stiilivõtted, toetamas tema loomingus peegelduvaid mütoloogilisi ja religioosseid kujutlusi.
An archaic vision of human as a particle of nature and the whole universe is embodied in Sisask’s music.
Urmas Sisask has awarded the Cultural Award of the Republic of Estonia (1990), the Order of the White Star (Fourth Class) (2001), the Armorial Order of Järvamaa County (2001), the Estonian Defense Forces Special Service Cross (2004), Veljo Tormis’s Estonian Choral Music Grant (2007) and the Estonian National Culture Annual Award of Pro Patria and Res Publica Union (IRL) (2009), title of Musician of the Year of Estonian Radio (2010), Annual Prize of the Culture Endowment of Estonia (2010) and Estonian Music Council's Music Prize (2020).
Urmas Sisask’s works are mainly published by Edition 49, but also by ERES, Alcanto and Fennica Gehrman.
A book of Urmas Sisask: Anne Kahro "Sindrinahkses kasukas" (Talmar & Põhi, 2000)
© EMIK 2009
(updated in January 2011)
The texts on the EMIC's homepage are protected by the copyright law.
aastal. Lihtsad ostinatod meenutavad ühtaegu nii eesti runolaulu, šamaanirituaale kui ka keskaegset tantsumuusikat. Sisaski koorimuusikale on omane selge faktuur, lihtsad koraaliharmooniad ja sundimatu häältejuhtimine. Sisask has composed numerous works for piano, small- and large-scale choir works, chamber music, orchestral works.
1 "Perseiidid" (1998), flöödikontsert "Leoniidid" (2001), "Ikeya Shangi komeet" viiulile, klaverile ja vibrafonile (2002) jpt.
Peale täheteaduse on Sisaski loomingut mõjutanud ka huvi šamanistlike kultuuride ja eesti runolaulu vastu. Sisask often takes part of his works’ performances by playing the piano or shaman drum.
teenetemärgi (2001), Järvamaa vapimärgi (2001), Eesti kaitseväe eriteenete risti (2004), Veljo Tormise stipendiumi (2007), IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2010), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2010) ja Eesti Muusikanõukogu preemia (2020).
Urmas Sisaski teoseid kirjastab peamiselt Edition 49, aga ka ERES, Alcanto ja Fennica Gehrman.
Urmas Sisaskist on ilmunud: Anne Kahro "Sindrinahkses kasukas" (Talmar & Põhi, 2000)
© EMIK 2009
(täiendatud jaanuaris 2011)
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.
Ta on kirjutanud laule, motette, oratooriume, missasid, Magificati ja teisi vaimulikke teoseid. Siiras tundelaad ja kaunid meloodiad on taganud talle publikumenu Jaapanis, Rootsis Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maalimas.